OTSI

Rannatee vallad

Häädemeeste vald on rannatee lõunapoolseim ning valla piirid ühtivad Läti riigipiiriga – niisamuti kui ka ajalugu ja kohalik kultuur. Valda läbib põhja-lõuna suunas rahvusvahelise tähtsusega Via Baltica maantee, mistõttu  võib siit läbisõitmas  ja matkamas näha külalisi väga eripalgelistest maadest.

Paralleelselt Via Balticaga kulgeb piki luiteahelikku kuni Läti linna Ainazini maaliline vana maantee, kus rannaäärsed kalurikülad vahelduvad luitemännikuga. Vana Tallinn-Riia maantee oli 18. sajandil tähtsaim postimaantee, mille ääres võib tänapäevalgi vanu postijaamasid leida.

Rannaäärne puhkepiirkond Kablist Treimanini on üks armastatumaid suvitus- ja rannapuhkusepaiku Pärnumaal. Kabli rand on saanud uue ilme rannaliival ja –niidul lookleva promenaadi, piknikupaikade, laste mänguväljaku ning suvekohviku näol.

Lisaks rannapuhkusele on Häädemeeste vald huvipakkuv oma loodusliku mitmekesisuse poolest – rannikualad ja rannaniidud, männimetsaga kaetud liivaluited, rabad, sood ning marja- ja seenerikkad metsad. Siia kanti jäävad Luitemaa ja Nigula looduskaitsealad, mis on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu ja kaitset. Loodushuvilistel on võimalus tutvuda piirkonna kauni ja unikaalse loodusega mitmetel matka- ja õpperadadel ning kindlasti soovitame läbi astuda Kabli looduskeskus-teabepunktist. Siit saab väärt infot looduspuhkuse kohta ning näha põnevaid väljapanekuid.

Siinse ranniku külad on kuulsad oma purjelaevandusajaloo poolest, mida tänapäeval meenutavad veel mälestusmärgid, vanade kaptenite uhked puitelamud ning perekonna-hauad külakalmistutel. Suuremate laevade valmistamise algusaastaks võib lugeda 1861. aastat, mil Gustav Martinson lasi Häädemeeste ja Kabli rannas vette oma purjelaevad “Julie” ja "Markus"  - eesti esimesed kaugsõidupurjekad. Meresõitude- ja laevaehituslugude parimaks kandjaks on Häädemeeste muuseum, kust soovitame igal külastajal läbi astuda ja lisa küsida.  

Häädemeeste valda külastades soovitame kindlasti ületada ka riigipiir ning sõita mööda rannikuäärset maanteed Ainaži linna. Vanemad inimesed mäletavad Ainazit veel Heinaste nime järgi ning aegu, mil linn Eestimaa piireisse kuulus. Ainžis kunagi töötanud merekooli ruumes on nüüd muuseum, mis jutustab möödunud sajandite laevameistritest, laevadest ja merereisidest. Merekoolis on hariduse saanud enamus siinse ranniku endiseid meremehi ja kapteneid. Huvipakkuv on ka Ainazi tuletõrjemuuseum ning külastamist väärib Ainazi rand.

Ka Häädemeeste nimelugu on meresõitudega seotud. Üks paljudest legendidest räägib, kuidas võõramaa laev saanud siin rannas tormi ajal hukka ning  inimesed pääsenud vaevu surmasuust. Rannarahvas abistanud merehädalisi lahkesti ja need andnudki paikkonnale nime.