OTSI

Rannatee vallad

Audru valla keskuseks on Audru alevik, mille südame moodustavad Audru mõis ja park. Mõisaansamblist on hästi säilinud 14 ehitist, II maailmasõjas hävines vaid häärber. Audru park kutsub oma rohelisuse ja kaunite rippsildedega romantilistele jalutuskäikudele. Paar kilomeetrit eemale jääb Kuld Lõvi trahter, samuti mõisa poolt ehitatud kujukas näide 19. sajandi esimese poole kõrtsiarhitektuurist. Ajaloohuvilised saavad piirkonna ajalooga lähemalt tutvuda Audru muuseumis, mis asub mõisa endises valitsejamajas.

Lisaks Audrule on piirkondlikeks keskusteks ka Ahaste, Jõõpre ja Lindi külad, kus asuvad lasteaed, koolid, kauplused, raamatukogud koos internetipunktidega, rahvamajad, postkontorid jm. Tänapäeval on vallale suurt mõju avaldanud Pärnu linna lähedus ning sealsed paremad õppe- ja töövõimalused. Valla elanikkond suureb aasta-aastalt ning enamajaolt toimub see uute elamurajoonide arvelt Papsaare, Lemmetsa ja Valgeranna külades.

Mererand ja looduskaunid puhkealad on olnud Audru valla tõmbenumbriteks ajast aega. Valge liivaga kaetud ning põhjatuulte eest männimetsaga kaitstud Valgeranda armastavad nii kohalikud kui ka kaugemalt tulnud rannapuhkajad. Viimastel aastatel on Valgerannale lisanud atraktiivsust puude latvadesse kõrguv seikluspark ning Valgeranna golfiväljak.

Loodushuvilistele pakub aga elamusi Valgeranna ja Audru vahele jääv roostikukaitseala ja polder, mis on pesitsus- ja läbirändepaigaks paljudele linnuliikidele. Rahvusvahelise tähtsusega linnuala on ka Nätsi-Võlla raba ning külastamist väärib Pärnu-Tõstamaa maantee ääres asuv Lindi looduskaitseala. Kaitsealale, mille südame moodustab Lindi raba oma väikeste maaliliste järvekestega, saab pilgu heita maantee lähedasest vaatetornist.

Lisaks turismile on põlised tegevusalad olnud Audru vallas põlluharimine ja loomakasvatus, kalapüük ja -töötlemine, metsa ülestöötamine ja puidu töötlemine. Audrut on tuntud karusloomakasvanduse järgi. Tänapäeval on aga lisandunud palju erinevaid tootmis- ja teenindusettevõtteid. Tuntumad on puhkemajandusega tegelev Villa Andropoff, kalatöötlusettevõte Kajax Fish Eksport, metalliettevõte Lasertool OÜ, krevetitöötlusettevõte Japs M.VB.M., spoonitehas OÜ Valmos jpm.

Külastajal soovitame siia kanti sattudes läbi astuda ka Tamme aiandustalust, kus perenaine tutvustab ürdilõhnalist ravim- ja maitsetaimede näidisaeda. Talu poest saab iga külaline kaasa osta põnevaid maitseelamusi - lõhnavaid ürdi- ja teesegusid ning ürtidega maitsestatud moose ja köögiviljahoidiseid.

Valla elurõõmsaid inimesi koondavad mitmed liikumised ja seltsid, mille eesmärgiks on nii külaelu arendamine kui ka kohalike traditsioonide ja tavade säilitamine. Kultuurikollektiividest on üle Pärnumaa tuntud Audru Jõelaevanduse Punt ja omapärane pasunakoor Õnn Tuli Õuele. Suur-sündmustest on endale nime teinud Eesti Linetantsu Festival, mida korraldatakse igal suvel Sassi talus.

Tänane Lavassaare on alguse saanud 1919.aastal siinsele soomassiivile rajatud turbatööstusest. Peale tööstuslike ehitiste ja ametnike majade koosnes asula tööliste majutamiseks ehitatud puitbarakkidest. Kõrvalise asukoha ja loodusliku isoleerituse tõttu asus siin sõja ajal ja pärast sõda vangilaager.

Pärast 1950.aastat algas turbatööstuses ja asulas uus arenguetapp. Oli vaja paremaid ja ajakohasemaid tööstusehitisi, kvalifitseeritud ja kogemustega töötajate jaoks häid elamistingimusi. Lavassaare Turbatööstuse rekonstrueerimisprojektis nähti ette uue asula rajamine endisest 1,5 km kaugusele. Tänaseks on keset rabasid 31 m üle merepinna kerkivale soosaarele ehitatud mugavate korruselamutega heakorrastatud asula, mis on koduks ligikaudu 600-le elanikule.

Lavassaare areng ja tegevus on tänapäevalgi seotud turbatööstuse ja sellega seonduvaga. Suurimad tööstusettevõtted on Tootsi Turvas AS ja Biolan Baltic OÜ. Lavassaare säilimise, taaselustamise ning harmoonilise arengu kaasaaitamiseks on loodud MTÜ Rabamaastik. Loomisel on Turbamuuseum. Kultuuri edendavad rahvamaja ja raamatukogu, samuti MTÜ Lavassaare Kultuuriselts.

Lavassaares asuv muuseumraudtee on oma auruvedurite vagunite väljapanekuga suurim Balti riikides ja üks suurimaid Euroopas. Muuseumis on väljapandud ajalooline veerem ning lähedal paiknevas majas asuvad ekspositsiooniruumid. Suvekuudel saavad külastajaid nautida auruveduri sõitu Lavassaare ja muuseumi vahel. Erilist kogemust pakub käsidresiini sõit või hoopis piknik rongis.