OTSI

Rannatee vallad

Audru valla keskuseks on Audru alevik, mille südame moodustavad Audru mõis ja park. Mõisaansamblist on hästi säilinud 14 ehitist, II maailmasõjas hävines vaid häärber. Audru park kutsub oma rohelisuse ja kaunite rippsildedega romantilistele jalutuskäikudele. Paar kilomeetrit eemale jääb Kuld Lõvi trahter, samuti mõisa poolt ehitatud kujukas näide 19. sajandi esimese poole kõrtsiarhitektuurist. Ajaloohuvilised saavad piirkonna ajalooga lähemalt tutvuda Audru muuseumis, mis asub mõisa endises valitsejamajas.

Lisaks Audrule on piirkondlikeks keskusteks ka Ahaste, Jõõpre ja Lindi külad, kus asuvad lasteaed, koolid, kauplused, raamatukogud koos internetipunktidega, rahvamajad, postkontorid jm. Tänapäeval on vallale suurt mõju avaldanud Pärnu linna lähedus ning sealsed paremad õppe- ja töövõimalused. Valla elanikkond suureb aasta-aastalt ning enamajaolt toimub see uute elamurajoonide arvelt Papsaare, Lemmetsa ja Valgeranna külades.

Mererand ja looduskaunid puhkealad on olnud Audru valla tõmbenumbriteks ajast aega. Valge liivaga kaetud ning põhjatuulte eest männimetsaga kaitstud Valgeranda armastavad nii kohalikud kui ka kaugemalt tulnud rannapuhkajad. Viimastel aastatel on Valgerannale lisanud atraktiivsust puude latvadesse kõrguv seikluspark ning Valgeranna golfiväljak.

Loodushuvilistele pakub aga elamusi Valgeranna ja Audru vahele jääv roostikukaitseala ja polder, mis on pesitsus- ja läbirändepaigaks paljudele linnuliikidele. Rahvusvahelise tähtsusega linnuala on ka Nätsi-Võlla raba ning külastamist väärib Pärnu-Tõstamaa maantee ääres asuv Lindi looduskaitseala. Kaitsealale, mille südame moodustab Lindi raba oma väikeste maaliliste järvekestega, saab pilgu heita maantee lähedasest vaatetornist.

Lisaks turismile on põlised tegevusalad olnud Audru vallas põlluharimine ja loomakasvatus, kalapüük ja -töötlemine, metsa ülestöötamine ja puidu töötlemine. Audrut on tuntud karusloomakasvanduse järgi. Tänapäeval on aga lisandunud palju erinevaid tootmis- ja teenindusettevõtteid. Tuntumad on puhkemajandusega tegelev Villa Andropoff, kalatöötlusettevõte Kajax Fish Eksport, metalliettevõte Lasertool OÜ, krevetitöötlusettevõte Japs M.VB.M., spoonitehas OÜ Valmos jpm.

Külastajal soovitame siia kanti sattudes läbi astuda ka Tamme aiandustalust, kus perenaine tutvustab ürdilõhnalist ravim- ja maitsetaimede näidisaeda. Talu poest saab iga külaline kaasa osta põnevaid maitseelamusi - lõhnavaid ürdi- ja teesegusid ning ürtidega maitsestatud moose ja köögiviljahoidiseid.

Valla elurõõmsaid inimesi koondavad mitmed liikumised ja seltsid, mille eesmärgiks on nii külaelu arendamine kui ka kohalike traditsioonide ja tavade säilitamine. Kultuurikollektiividest on üle Pärnumaa tuntud Audru Jõelaevanduse Punt ja omapärane pasunakoor Õnn Tuli Õuele. Suur-sündmustest on endale nime teinud Eesti Linetantsu Festival, mida korraldatakse igal suvel Sassi talus.

Tänane Lavassaare on alguse saanud 1919.aastal siinsele soomassiivile rajatud turbatööstusest. Peale tööstuslike ehitiste ja ametnike majade koosnes asula tööliste majutamiseks ehitatud puitbarakkidest. Kõrvalise asukoha ja loodusliku isoleerituse tõttu asus siin sõja ajal ja pärast sõda vangilaager.

Pärast 1950.aastat algas turbatööstuses ja asulas uus arenguetapp. Oli vaja paremaid ja ajakohasemaid tööstusehitisi, kvalifitseeritud ja kogemustega töötajate jaoks häid elamistingimusi. Lavassaare Turbatööstuse rekonstrueerimisprojektis nähti ette uue asula rajamine endisest 1,5 km kaugusele. Tänaseks on keset rabasid 31 m üle merepinna kerkivale soosaarele ehitatud mugavate korruselamutega heakorrastatud asula, mis on koduks ligikaudu 600-le elanikule.

Lavassaare areng ja tegevus on tänapäevalgi seotud turbatööstuse ja sellega seonduvaga. Suurimad tööstusettevõtted on Tootsi Turvas AS ja Biolan Baltic OÜ. Lavassaare säilimise, taaselustamise ning harmoonilise arengu kaasaaitamiseks on loodud MTÜ Rabamaastik. Loomisel on Turbamuuseum. Kultuuri edendavad rahvamaja ja raamatukogu, samuti MTÜ Lavassaare Kultuuriselts.

Lavassaares asuv muuseumraudtee on oma auruvedurite vagunite väljapanekuga suurim Balti riikides ja üks suurimaid Euroopas. Muuseumis on väljapandud ajalooline veerem ning lähedal paiknevas majas asuvad ekspositsiooniruumid. Suvekuudel saavad külastajaid nautida auruveduri sõitu Lavassaare ja muuseumi vahel. Erilist kogemust pakub käsidresiini sõit või hoopis piknik rongis.

Häädemeeste vald on rannatee lõunapoolseim ning valla piirid ühtivad Läti riigipiiriga – niisamuti kui ka ajalugu ja kohalik kultuur. Valda läbib põhja-lõuna suunas rahvusvahelise tähtsusega Via Baltica maantee, mistõttu  võib siit läbisõitmas  ja matkamas näha külalisi väga eripalgelistest maadest.

Paralleelselt Via Balticaga kulgeb piki luiteahelikku kuni Läti linna Ainazini maaliline vana maantee, kus rannaäärsed kalurikülad vahelduvad luitemännikuga. Vana Tallinn-Riia maantee oli 18. sajandil tähtsaim postimaantee, mille ääres võib tänapäevalgi vanu postijaamasid leida.

Rannaäärne puhkepiirkond Kablist Treimanini on üks armastatumaid suvitus- ja rannapuhkusepaiku Pärnumaal. Kabli rand on saanud uue ilme rannaliival ja –niidul lookleva promenaadi, piknikupaikade, laste mänguväljaku ning suvekohviku näol.

Lisaks rannapuhkusele on Häädemeeste vald huvipakkuv oma loodusliku mitmekesisuse poolest – rannikualad ja rannaniidud, männimetsaga kaetud liivaluited, rabad, sood ning marja- ja seenerikkad metsad. Siia kanti jäävad Luitemaa ja Nigula looduskaitsealad, mis on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu ja kaitset. Loodushuvilistel on võimalus tutvuda piirkonna kauni ja unikaalse loodusega mitmetel matka- ja õpperadadel ning kindlasti soovitame läbi astuda Kabli looduskeskus-teabepunktist. Siit saab väärt infot looduspuhkuse kohta ning näha põnevaid väljapanekuid.

Siinse ranniku külad on kuulsad oma purjelaevandusajaloo poolest, mida tänapäeval meenutavad veel mälestusmärgid, vanade kaptenite uhked puitelamud ning perekonna-hauad külakalmistutel. Suuremate laevade valmistamise algusaastaks võib lugeda 1861. aastat, mil Gustav Martinson lasi Häädemeeste ja Kabli rannas vette oma purjelaevad “Julie” ja "Markus"  - eesti esimesed kaugsõidupurjekad. Meresõitude- ja laevaehituslugude parimaks kandjaks on Häädemeeste muuseum, kust soovitame igal külastajal läbi astuda ja lisa küsida.  

Häädemeeste valda külastades soovitame kindlasti ületada ka riigipiir ning sõita mööda rannikuäärset maanteed Ainaži linna. Vanemad inimesed mäletavad Ainazit veel Heinaste nime järgi ning aegu, mil linn Eestimaa piireisse kuulus. Ainžis kunagi töötanud merekooli ruumes on nüüd muuseum, mis jutustab möödunud sajandite laevameistritest, laevadest ja merereisidest. Merekoolis on hariduse saanud enamus siinse ranniku endiseid meremehi ja kapteneid. Huvipakkuv on ka Ainazi tuletõrjemuuseum ning külastamist väärib Ainazi rand.

Ka Häädemeeste nimelugu on meresõitudega seotud. Üks paljudest legendidest räägib, kuidas võõramaa laev saanud siin rannas tormi ajal hukka ning  inimesed pääsenud vaevu surmasuust. Rannarahvas abistanud merehädalisi lahkesti ja need andnudki paikkonnale nime.

Kihnu ainulaadsed, osaliselt tänapäevani säilinud iidsed traditsioonid ja elulaad on kantud UNESCO kultuuripärandi meistriteoste nimekirja. Tänapäeva Kihnu on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. Nii kannavad saare naised igapäevaselt enda kootud rahvariideseelikuid, körte; väiksed lapsed oskavad Kihnu tantse ja laule ning Kihnu keelemurret õpetatakse koolitundides. Tänu UNESCO tähelepanule on ellukutsutud sihtasutus Kihnu Kultuuriruum, mille ülesandeks on Kihnu kultuuri hoidmine ja arendamine.

Traditsiooniliselt on kihnlaste peamised tegevusalad olnud seotud kala- ja hülgepüügiga. Tänapäeval on lisaks kalandusele oluline elatusallikas ka turism, sest Kihnust on kujunenud üks köitvamaid külastuskohti Eestimaal. Olulisemad kalapüügi ja töötlemisega seotud ettevõtted on Kihnu Kala ja Kihnu Külmhoone. Turismigruppide vastuvõtmisega ning reiside organiseerimisega tegeleb Kihnurand AS, lisaks leidub siin hulgaliselt väikesi majutusettevõtteid.

Kihnu saare kultuuri keskpunktiks on omapärase arhitektuuriga rahvamaja, kuhu armastavad sisse astuda ka saare külalised. Külastajate päralt on eripalgelised näitused, lisaks asub siin raamatukogu, avalik internetipunkt ja vallavalitsus.

Rahvamaja lähedusse jäävad ka Kihnu ajalugu ja kultuuritraditsioone tutvustav muuseum ning kirik. Kihnu kirikut kroonib õigeusu kirikutele kohaselt uhke sibulkuppel ning kirikulisi võtab vastu värvilistest tellistest laotud värav. Sama püha koht kui kirik on kihnlaste jaoks kalmistu. Sinna minnakse vaikselt, mitte kunagi pärast päikese loojumist, et surnuid mitte häirida. Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuuetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992.a. Jõnnu mälestuskivi on püstitatud kapteni kodukohta Rootsikülla märkimaks kange mehe sünnikohta. Kihnus ei jäeta külastamata ka Kihnu tuletorni. Tuletorn asub maalilisel Pitkänä neemel saare lõunatipus.

Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, saare ümber on rohkesti väikeseid laide ning madalaid seljandikke. Kõige kaunimad, Sangelaiud, on looduskaitse alla võetud. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri koos laidudega on paljude lindude pesitsusalaks. Seetõttu on Kihnu väin nimetatud rahvusvahelise tähtsusega linnualaks.

Parim viis väikese Kihnu saarega tutvumiseks on rentida saarel jalgratas või võtta see juba mandrilt kaasa. Ainulaadne kogemus on ekskursioon veoautokastis ning kalalõuna värskes õhus.

Aegade hämarusest nimetatakse siinset kanti junnumaaks, umbes nagu mulgimaa või setumaa.... Nagu ühele suurele maale kohane, elasid siis ja elavad nüüdki siin erinevad rahvakillud: puujunnlased, kivijunnlased, pussjunnlased jne.

Siinsed alad kuni Pärnu linnani kuulusid iidse ja mõjuvõimsa Soontagana kihelkonna valdustesse. Asus siin ka üks viimastena vallutatud muinaseestlaste kantse – Soontagana maalinn. Soode keskel asuvasse maalinna viinud väga salajane veealune tee. Täna ümbritseb iidset linnusemäge kaunis pärandkultuurmaastik – niidud, vanad talukohad ja kiviaiad. Lisaks mõnusale jalutuskäigule ja kaunitele vaadetele ootavad külastajaid lõkkekohad ja matkaonn.

Auväärses eas Mihkli kiriku kohta arvatakse aga, et seal isegi Läti Hendrik ametis olnud. Mihkli kirik ehitati poliitiliselt mõjukasse Soontagana muinaskihelkonda juba 13. sajandi lõpus ja on seega kogu Lääne-Eesti vanimaid ja omapärasemaid ehitisi.

Koonga vallas asub ka üks Eesti ja kogu Euroopa suurimaid puisniite. Nedrema puisniidu niidetava ala suurus on kasvanud ligi 100 hektarini ning niidu väärtuseid tutvustab õpperada. Külastada soovitame ka ligi 300-aastast Mihkli tammikut ja Pärdimäge, mis on Lääne-Eesti tasandiku kõrgeim koht. Külastajal on võimalik Pärdimäel telkida ja lõket teha.

Parim võimalus tutvuda lähemalt Koonga valla kultuuri- ja ajalooväärtustega on kaasa teha Oidremaa mõisa poolt korraldataval jalgrattamatkal.

Omaette märkimist väärib pikkade traditsioonidega Mihkli laat, mis taaselustati 1989. aastal. Ajalooliselt on laat toimunud Mihklipäeval, sügisel, kus kaubeldi nii loomade kui ka põllusaadustega. Tänapäeval korraldatakse laata suvel ning eriliseks muudab selle ehtne külalaada õhkkond.

Viimastel aastatel on tähelepanu pälvinud taas “üleslaotud” Pikavere küla. Pikavere muudavad eriliseks tema kiviaiad, mis moodustavad tänavaid  ja millega on märgistatud kruntide ja põldude piirid. Pikaveres leidub muudki vaatamisväärset - näiteks 1830. aastal ehitatud Vennastekoguduse palvemaja, mis on oma algse kuju tänapäevani säilitanud. Pikavere on valitud nii Pärnumaa kauniks koduks kui ka Pärnumaa aasta külaks 2006.

Valla majanduselu parimad päevad jäävad paraku kolhoosiaegadesse, mis ei tähenda muidugi, et kohalik rahvas oleks nina norgu lasknud. Tegeletakse palkmajade valmistamisega, maakonnas ja linnas on hästi tuntud Koonga Puidu kvaliteetsed tooted, traditsiooniline põllumajanduski ei ole kuhugi kadunud. Suured lootused on kohalikul maavaral - turbal, samuti on siinkandis kvaliteetne dolomiit.

Sisemaal, metsade ja soode keskel asuva Saarde valla keskuseks on Kilingi Nõmme linn. Männimetsa veerel asuvat linna kaunistavad peatänavaäärsed hästi säilinud puitmajad. Kilingi Nõmme on kandnud ka metsapealinna tiitlit ning seetõttu on igati ootuspärane, et linna lähedale on rajatud metsanduslik õpperada koos metsaklassiga. 12 vaatluspunktist koosneva raja on kavandanud Hendrik Relve.

Eemale suurtest maanteedest kuni Põhja Lätimaani laiuvad unikaalsed raba ja soomassiivid. Nigula ja Sookuninga kaitsealad Eestimaa poolt ning Põhja-Vidzeme Läti poolt on just need paigad, kus erilisi looduskooslusi hoitakse ning tutvustatakse. Mitmete matkaradade ja vaatetornide vahendusel saab iga külastaja seda loodusime ise kogeda.

Saarde Katariina kirik koos kauni järvesilmaga moodustab maalilise ansambli ning on ideaalseks pikniku peatuskohaks. Voltveti mõisahoone Tihemetsas valmis 1830. aastal ning selle hilis-klassitsistlikus stiilis härrastemaja oli omal ajal esinduslikumaid Pärnumaal. Täna tegutseb hoones Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht. Mõisa ümbritseb park 150 erinevat liiki puudega, mille hulgas leidub ka haruldusi.

Vango Imedemaa on paik, kus nautida kaunilt ja maitsekalt disainitud vana Eesti pärimuslikku taluarhitektuuri erinevaid vorme, puhata idüllilises talumiljöös või korraldada kuni 200-le inimesele mõeldud suurüritusi.

Saarde valla piiresse jääb siinse sisemaa armastatuim puhkeala - Rae järv. Rae järve puhkealalt leiab külastaja kõik vajaliku heaks puhkuseks looduses - parkla, käimla, puukuuri, lõkkekohad, varjualused pinkide ja laudadega, atraktsioonid lastele, kiigud ning keskmise raskusastmega õpperaja. Lisaks looduse nautijatele on metsade keskel laiuv järv lemmikpaigaks ka kalastajatele.

Sauga vald asetseb poolkaarena ümber Pärnu linna. Linnalähedane maaelu ning head ühendused linnaga on siia meelitanud kodu rajama paljusid noori peresid. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist üle poole, siit ka peamine maavara - turvas.

Vallas asuvad olulised Pärnumaa transpordisõlmed - lennuväli ning läbi valla kulgevad nii Via Baltica kui ka Pärnu-Rakvere maantee.

Siinset Pulli külast on leitud vanimad inimtegevuse jäljed Eestis. Küttide-korilaste-kalastajate hõimu tegutsemise märgid Pulli kiviaja asulakohas ulatuvad umbes 11 000 aasta tagusesse aega.

Sauga valla territooriumile jääb Niidu-Tammiste metsamaastik, mis pakub esteetilist naudingut loodus- ja puhkeväärtusena. Kaunid teelõigud on vanad ja õgvendamata teed. Nende vahetusse lähedusse jääb enamasti mitmeid maastikulisi väärtusi ja neil liikudes avanevad kaunid vaated, mis teeb nende kasutamise sobilikuks matkateena. Kauniks veetee lõiguks on tunnistatud Pärnu jõgi kogu valla ulatuses.

Lastega peredel soovitame läbi astuda Nurmenuku Puhkekeskusest. Siin saab tutvuda koduloomadega, kelle tarvis on puhkekeskusesse ehitatud igale liigile oma majake. Nurmel teevad lustisõitu Eesti raskeveohobused, laste tarbeks on üles pandud karussell ja kiigepark, väikesed külalised saavad hüpata batuudil ning teha-näha palju-palju muud huvitavat. Pere- ja spordipuhkuseks pakub võimalusi ka Jõekääru kämping Sauga jõe ääres - seiklushimulistele seiklusrada, mägironimisseinad ja kiiking, seltskonnamängudeks paintball ja vibulaskmine. Uueda turismitalus võib lisaks majutumisele ja ürituste korraldamisele tutvuda  uunikumautode ning vanade tööriistadega.

Sauga valla suurimateks tööandjateks on OÜ EKTO Pärnu (rasketehnika rent, müük ja hooldus), ASB Greenworld Eesti OÜ (kasvuturba tootmine), Nurme Teedeehitus OÜ (teedeehitus, pinnasetööd). Kehtestatud on Tehnopargi detailplaneering, 100 hektarile rajataval alal loodetakse välja arendada tööstusküla.

Valla aktiivseid inimesi ühendavad mitmed seltsid ja seltsingud. Tegusad naised on koondunud naisseltsidesse, külaelu arengule aitavad kaasa Kilksama-Räägu ja Pulli külaseltsid. Vallarahva üritustele ning heategevusprojektidele panevad õla alla kohalikud lionsid.

Tahkuranna on oma nime saanud mereranna aluspõhjaks oleva liivakivi järele, millest vanasti valmistati tahkusid ehk luiske ning mida kasutas nii kohalik kui ka kaugem rahvas.

Kuni Viljandini oli tuntud Tahkuranna räim ning sama kuulus oli siinne paik kurgikasvatamise poolest nõukogude ajal. Kurgikasvatuse traditsioonide taaselustamise eesmärgil sai 2010. aasta suvel peetud esimene Hapukurgifestivalgi.

Tänapäeval on paljud kohalikud endiselt sidunud end kalapüügiga. Samuti tegeletakse vallas hokikeppide tootmisega, saunatarvikute valmistamise, jahtide ehitamise ja remontimise ja palju muuga. Väikestes külades tegutsevad külaseltsid ning vallas on mitmeid aktiivseid kultuuriseltse. Tegusate Tahkuranna Naisseltsi liikmete ettevõtmisel ja kaasalöömisel on korraldatud laate ning vallarahva üritusi.

Siit kandist on pärit Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Presidendi sünnikohta Tahkurannas on paigutatud memoriaal ning väikeses Naarismaa matkatalu kodumuuseumis on väljapanek tema eluloost. Vaatamist väärib ka mere kaldale ehitatud punastest tellistest Tahkuranna kirik, kus Presidentki ristitud on.

Valla loodust iseloomustavad luitemetsad, rannakarjamaad ja sooniidud; rannajoonel maaninad, laiukesed ja lahesopid. Soe ja puhas merevesi, liivaluited ja männimets sobivad hästi rannapuhkuseks. Ilusaimad ja supluseks sobivaimad rannad on Reiu ning Uulu vahel.

Tahkuranna metsade ja liivaluidete vahel asuv Jõulumäe Tervisekeskus on Pärnumaa suurim ja armastatuim spordikeskus. Jõulumäe eriilmelised terviserajad pakuvad suusatamisrõõme talvel ning matkamislusti suvekuudel, lisaks leidub siin muidki sportlikke tegevusi igal aastaajal, iga ilmaga.

Sarnaselt teiste rannatee valdadega iseloomustab Tõstamaad mitmekesine loodus – pikk rannajoon, ranna- ja puisniidud, kivikülvid, liivaluiteid, põlismetsad,  kaunid jõed ja järved. Tõstamaa vallas asuvad Läänemaa uhkeimad ja kalarikkaimad Ermistu ja Tõhela järved. Ermistu järve rikkuseks on ka hiiglaslikud järvemuda varud, mida kasutatakse mitmetes taastusravikeskustes ravimudana. Tõstamaa ja Varbla rannikuala ning Kihnu saare mitmekesise looduse säilitamiseks on loodud Kihnu Väina Merepark.

Valla piiresse jäävad kaks saart. Looduskaitsealune Sorgu on tibatilluke kivine 5 ha suurune saareke, mis on looduslik kiviktaimla ja merelindude paradiis. Saarelt pärit raudkive võib leida Pärnu linna vanades munakivisillutistes ja muulides. Manilaid ehk Manija saar asub vähem kui kilomeetri kaugusel maismaast ning aastaringselt elab siin ligi 35 inimest. Kogu saar on kui üks väärtuslik rannaniit, mida iseloomustavad haruldaste taimede kasvualad ja rannikulindude häältest rõkkav rannik. Soojadel varasuve öödel võib siin kuulda kõlavat kõrekontserti - Manijal elab kõre ehk juttselg kärnkonna Eesti ja ilmselt Lääne-Euroopa tugevaim populatsioon.

Ajaloo- ja kultuuriväärtustest on valla uhkuseks Tõstamaa mõisakompleks, eelkõige selle härrastemaja. Mõis on Pärnumaa taastatud mõisahoonetest kauneim. Järelklassitsistlikus laadis härrastemajas asub alates 1921. aastast kool. Tõstamaa mõisa viimaseks paruniks oli Tõstamaal sündinud ja kasvanud teadlane Aleksander Stael von Holstein (1877 - 1937), kes oli sanskriti keelte professor ja kateedrijuhataja Pekingi Ülikoolis.

Kokku on ajaloolisse Tõstamaa kihelkonda kuulunud seitse mõisat, millest rüütlimõisad olid Tõstamaa ja Pootsi. Pootsi mõisakeskusest on tänapäevani vähe säilinud. Peahoone on eraomanduses ja tugevalt ümberehitatud, enamus kõrvalhoonetest hävinenud. Täna ootab aga Pootsi mõisa endises valitsejamajas ja praeguses külastuskeskuses külalisi vaibakoda. Pootsist on pärit meie armastatud näitleja Sulev Luik.

Huvipakkuvateks vaatamisväärsusteks on külakirikud Tõstamaal, Tõhelas, Selistes, Kõpul ning Kastnas. Viiest vallas asuvast kirikust on luterlik kirik vaid Tõstamaal asuv Maarja kirik, teised neli on õigeusu kirikud. Erinevalt teistest 19. sajandi teisel poolel ehitatud õigeusu kirikutest on Seliste kirik puuehitis. Kiriku ehitasid Riia mungad ning see toodi detailidena Riiast üle jää Selistesse. Kiriku tornist avaneb kaunis vaade ümbrusele ja merele.

Tähtsamaks majandusharuks on vallas põllumajandus. Suurt tähtsust omab kalandus, puidutöötlemine, üha rohkem hoogustub puhkemajandus.

Varbla valda tuntakse kui puhta keskkonna, rikkumata looduse ja kaunite liivarandadega paika, mis on alati olnud hinnatud puhkeala. Lääne Eestile ja saarestikule iseloomulikud kadakaid ja kiviaedu täis maalapid vaheldumisi metsadega iseloomustavad siinset maastikupilti. Kaunimad kadastikud võib leida Kadaka ja Mereäärse külas, samuti Paatsalu lahe ümbruses ning Vaiste külast Matsini. Matsi rand, mis asub eakate rannamändidega metsatuka ääres, on siinse ranniku armastatuim rannapuhkuse paik.

Tänu poollooduslikele ja looduslikele kooslustele pakuvad kauneid vaateid Raespa puis- ja rannaniidud, Kõrgessaare saar ja Sõmeri poolsaar. Kindlasti tuleks ära käia Illussaare kaldal, et imetleda vaadet Paatsalu lahele.1912.a ehitatud Illuste mõisa peahoone on huvitav näide juugendstiilist. Hoonet ümbritsevad 19.sajandi lõpul rajatud pargi puuhiiglased.

Kellele meeldib paadisõit, peaks kindlasti külastama Varbla laide. Paadiretk 12 saare ja laiu vahel on tore ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kalastamiseks sobivad enam Vaiste-Saulepi ja Paatsalu rannikumeri.

Sisemaa suurim vaatamisväärsus on Kolga oja ja luited. Läbi luitestiku voolates on oja kujundanud sügava maalilise oru. Siinsete vanimate mändide vanus ulatub üle 170 aasta. Loodushuvlistele on siia rajatud ka matkarada.

Varbla kandis on sündinud eestlaste maadlussangar ja olümpiavõitja Kristjan Palusalu ja kirjanik Karl Ristikivi. Ristikivi kohta leiab külastaja palju huvitavat Uue-Varbla mõisas asuvast valla muuseumist. Uue-Varbla mõisahoone on üks vähestest suhteliselt hästi säilinud varaklassitsistlikest puidust mõisahoonetest Eestimaal. Varblas asub ka Varbla Urbanuse luteri kirik, mille tagasihoidlikule välisilmele vastandub küllaltki rikkalik rannarootsi kirikute stiilis interjöör.

Valla ettevõtluses on tähtis osa põllumajandusel. Suurim põllumajandusettevõte on OÜ Paadremaa. Enamlevinud põllumajandusharud on looma- ja taimekasvatus.Vähem tegeletakse aianduse ning puu- ja köögiviljakasvatusega. Muudest ettevõtetest on olulisel kohal metsa ülestöötamise ja varumisega tegelevad ettevõtted ning puidu töötlemine. Paljudele inimestele annab olulise osa sissetulekust kalapüük. Teeninduses on esikohal turism kui kõige kiiremini arenev ettevõtlusharu.