OTSI

Puhkus rannateel

Oidremaa mõisa ühe- või kahepäevase rattamatka teele jääb muinassajast pärit külasid, auväärse ajalooga ehitisi ning aukartust äratavaid loodusväärtusi. Kõige silmapaistvam peatuspaikadest on kindlasti soodest ümbritsetud Soontagana maalinn. Maalinna viinud väga salajane veealune tee läbi soo, mis võis olla ka põhjuseks, et Soontagana oli üks viimasena vallutatud muinaseestlaste kantse. Täna ümbritseb iidset linnusemäge kaunis pärandkultuurmaastik – niidud, vanad talukohad ja kiviaiad. Lisaks mõnusale jalutuskäigule ja kaunitele vaadetele ootavad külastajaid lõkkekohad ja matkaonn. Põnevatest paikadest väärib äramärkimist Euroopa suurim, Nedremaa puisniit ning igivana Mihkli kirik. Mihkli kirikus olevat esimeseks preestriks olnud Läti Hendrik ning siin viibides kirjutanud ta valmis ka "Liivimaa kroonika".

Loe edasi...

Kuulsad kapten-reederid ja purjelaevade ehitajad tegid väikese Kabli küla tuntuks üle maailma juba 150 a tagasi. Siinsetes rannakülades Häädemeestest Iklani ehitati ja lasti vette esimesed kaugsõidupurjekad Eestis.

2011 a. suvel tähistati 150 aasta möödumist esimese puidust kaugsõidu purjelaeva Markus vettelaskmisest Kabli külas. Selle suure tähtpäeva auks ja kuulsate purjelaevade omanike ning ehitajate mälestuseks valmis Tartu Lodjakojas Kabli Külaseltsi eestvedamisel puidust purjelaev jaala.

Loe edasi...

Kihnu kultuuriretk viib külastaja ringsõidule Kihnu saarele. Transpordiks ei ole igav ekskursioonibuss vaid külalisi sõidutatakse lahtises autokastis. Tutvutakse saare vaatamisväärsustega, külastatakse muuseumi ja kirikut ning kõige lõpus ootab külalisi ehtne Kihnu lõuna. Lisaks kalasupile pakutakse ahjusooja suitsukala, kihnu leiba, värsket piima ning kringlit. Kel huvi veelgi süveneda saare igapäevaellu võivad osa saada folkloorikontsertist ning minna koos Kihnu kaluritega varavalges merele kala püüdma.

Loe edasi...

Laiale maailmale on Kihnu saar tuntud rohkem naiste tööde ja tegemiste järgi . Tuletamaks meelde, et ka Kihnu mehed on töökad ja olulised kultuuripärandi kandjad, on loodud MTÜ Kihnu Mere Selts. Tule meie majja ja saa teada, kes oli Sangevana, Pao Jõnn, Kihnu Jõnn ning tutvu Kihnu meeste tööde-tegemistega. Kuulame loengut mereseltsist ja Kihnu laevandusajaloost, tutvume vanade laevaehitamise tööriistadega, meisterdame suveniiriks endale päris oma kivilaeva, kuulame naljakaid sajanditevanuseid meremehejutte. Oleme kokku kogunud vanu eri tüüpi paate, mis on valmistatud meie kodusaare laeva-ja paadiehitajate poolt ning mida kõik külalised uudisatada saavad.

Lisaks käib meie hoones kogu aeg hoogne töö, et ehitada valmis kunagine Kihnu kivilaev. Laeva nimigi on juba ära valitud – „Altärä“ – tähendab see seda, et iest ää, Kihnu lae tulõ

Loe edasi...

Pakett viib külalise kahe päeva jooksul Pärnumaal kahte kaunisse ja väga põnevasse paika: Tõstamaa mõisa, tutvuma maa-aadli eluga minevikus ja majja jäänud salapärase hõnguga olevikus ning lõpuks Kihnu, kus on merd ja meremehi, paate ja paadiehitust ning kõige tipuks ka törtsuke kohalikku folkloori.

Loe edasi...

Retrobussi ringreis algusega Tõstamaa mõisast viib kuni 16 liikmelisi gruppe väljasõidule Tõstamaa mõisamaadele avastama omaaegse maa-aadli elu-olu. Sõiduvahendiks on 1961. aastast pärit puubuss TA-6, milles tunneb igaüks end ajas tagasi liikunud mitte aastaid, vaid aastakümneid. Kõvad istmed ja korralik taustamüra on garanteeritud. Bussi tippkiirus on 75 km/h. Võimalik lisatasu eest kaasa tellida pillimees, et lõbus sõit veelgi meeleolukamaks muuta. Väljasõidu kestus on ligikaudu 1,5 tundi ning koos giidiga tutvutakse siinse looduse ja vaatamisväärsustega ning külastatakse Tõstamaa mõisa. Soovi korral peetakse piknik imekauni Tõhela järve ääres või Kastna rannas, omaaegse mõisa varemete läheduses. Koos piknikuga reisi kestus ca 2,5 tundi.

Loe edasi...

Tõstamaa mõisahäärberi ekskursioonituuril tutvutakse ühe Pärnumaa kauneima mõisa ajalooga ning tehakse tiir mõisamaja ruumides. Järelklassitsistlikus laadis härrastemajas asub alates 1921. aastast kool. 1997. aastal avastati koolimaja  remondi käigus paljudes ruumides ainulaadsed lae- ja seinamaalingud. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum. Tõstamaa mõisa viimaseks paruniks oli Tõstamaal sündinud ja kasvanud teadlane Aleksander Stael von Holstein (1877 - 1937), kes oli sanskriti keelte professor ja kateedrijuhataja Pekingi Ülikoolis. Koolinoortele pakutakse peale ekskursiooni võimalust osaleda põnevas mõisamaja orienteerumismängus

Loe edasi...

Metsade ja rabade keskel, Eesti talus nimega Sanga-Tõnise asub pisike vene tarekene. Kui siia piiluda, siis satuks justkui Vene külla, kus Jemelja ahjul lesib ja präänikuid-barankasid mugib, kus puder vene ahjus valmib, kus samovar suitseb ning silma rõõmustavad külalisi tervitavad punapõsksed neiud.... Talu venelannast perenaine on aastakümneid kogunud vene kultuurilooga seotud esemeid. Väljapaneku põhiosa moodustab vene rahvuslik tarbekunst hohloma, näha ja selga proovida saab rahvarõivaid. Külalisi kostitatakse ehtsas samovaris valmistatud teega, mille juurde käivad kindlasti präänikud, pirukad ja barankad.

Loe edasi...

Muuseumi leiab teeline Romantilise Rannatee igas suuremas külas, mõnes paigas kohe mitu. Peaasjalikult tutvustavad need oma küla või valla ajalugu ja kultuuri. Külastuse soovitame eelnevalt muuseumirahvaga kokku leppida.

Loe edasi...

Rannakülas on tihtipeale kaks kirikut - luterlik ja õigeusklik. Põhjus peitub selles, et suur osa rannarahvast maa saamise lootuses ühel päeval usku vahetasid. Siinsed kirikud on väikesed ja tagasihoidlikud, kuid see-eest olulised kohaliku kultuuri kandjad.

Loe edasi...