OTSI

Kultuurigurmaanile

Kuulsad kapten-reederid ja purjelaevade ehitajad tegid väikese Kabli küla tuntuks üle maailma juba 150 a tagasi. Siinsetes rannakülades Häädemeestest Iklani ehitati ja lasti vette esimesed kaugsõidupurjekad Eestis.

2011 a. suvel tähistati 150 aasta möödumist esimese puidust kaugsõidu purjelaeva Markus vettelaskmisest Kabli külas. Selle suure tähtpäeva auks ja kuulsate purjelaevade omanike ning ehitajate mälestuseks valmis Tartu Lodjakojas Kabli Külaseltsi eestvedamisel puidust purjelaev jaala. Jaala ehk jaal on Ruhnu laevatüüp. Need väiksed rannasõidupurjekad olid mõeldud hülgepüügiks Ruhnust kaugemal. Jaalasid kasutati ka kaubaveoks, millega veeti kive ja puid ning saare ja mandri vahel lehmi ja hobuseid. Ruhnlased purjetasid jaaladega tihti Riiga, Tallinna ja Kuressaarde oma kaupa müüma. Kaugemadki sõidud, näiteks Helsingisse ja Stockholmi, polnud neile alustele tundmatud. Jaalasid hakati ehitama 1860. aastatel ja nende aeg lõppes 1920. aastatel, kui hakati tegema suuremaid laevu. Tänapäevaks pole nendest aegadest säilinud ühtegi jaalat.

Nimi "Kaja" on tuletatud kodusadama ja laeva tüübi nimetusest (KAbli JAala). Lisaks sellele, et Kaja on kaunis naisenimi, tähendab sõna "kaja" peegeldunud heli, mingi sündmuse hilisemat kajastamist. Laev nimega Kaja ongi peegeldus-mälestus nendest aegadest, kui Kabli rannas seisid ellingutel laevad, läksid siit kaugetele meredele maailma avastama ja leiba teenima.

Kuigi valminud purjelaev on merekõlbulik, asub  see Kabli seltsimaja juures  oleva muuseumipargi platsil eksponaadina, kus huvilised saavad alust uudistada. Edaspidi soovib külaselts purjelaeva eksponeerida merel.

Juunist-septemberini korraldatakse laeva juures ettetellimisel ajalootunde kohalikust purjelaevanduse ajaloost. Kapten-reeder Marksoni häärberis võib osa saada aga programmist, kus kuuleb uhkete kaptenite tegemistest, naudite väikest kontserti koduorelil ning tutvute ehedalt säilinud häärberiga, mida tutvustab kuulsa perekonna järeltulija. Paljud siinse ranniku kaptenid said oma hariduse Heinastes, tänapäevases Läti piirilinnas Ainazis. Endises koolimajas asub tänapäeval merekooli muuseum.

Ajalootunnd purjelaevanduse ajaloost (eesti keeles, gruppidele ettetellimisel):
Malle Alunurm
+372 56 653 630

Ekskursioonid Marksoni häärberis (eesti ja inglise keeles, gruppidele ettetellimisel):
Kaire Käära
+372 56 980 136
kaire.kaara.001@mail.ee

Ainazi Merekooli Muuseum
+371 6404 33 49
ainazumuzejs@apollo.lv
www.ainazumuzejs.lv


View Romantiline Rannatee in a larger map